Monday, April 12, 2010

TRIANGEL KAIA ÜMBER

Tennis on ilus; emotsionaalne, atraktiivne ja kindlasti ka aristokraatne mäng – spordiala..
Olen ise koolipoisina mänginud tennist seitse aastat. Selle aja jooksul jõudsin omandada mingil määral löökide arsenali ja võistlusmäärused. Saanud palju sõpru juurde.
Üle 30-aasta olen olnud otseses suhtluses rohkem kui 100 inimesega, kellest suur enamus olid naised ning kelle tegevust ma pidin suunama ja juhtima.
Eelnevast lähtudes leian, et võin kaasa rääkida põhiprobleemiks tõstatu üle tänapäeva eesti tennises.
Ütlen kõigepealt, et ma ei ole Kaia Kanepi fänn.
Tennises osalenuna olen aga pidevalt jälginud kogu maailma tennise, eesti tennise ja muidugi Kaia Kanepi arengut.
Internetti lugedes jääb mulje, et see on nagu elukutseliste ilkujate tallermaa. Ja kõik ühte väravasse. Jääb mulje, et nii mõnigi ilkujaist ei ole tennisereketit käeski hoidnud. Kõik nad aga arvavad tundvat tennist ja Kaiat hästi ning püüavad teda „õpetada“.
Me teame Kaiast palju, tema iseloomust samuti, aga me ei tea, kas tal peikat on ja kas ta meestega üldse suhtleb.
Enamikus see ei meeldi meile – ei tema iseloom, ega teadmatus meeste osas tema elus. Me ei taha jätta Kaiale tema privaatsust.
Kui palju me teame aga Kaia treeneritest? Treenerid nagu ei huvitakski meid!
Jääb mulje, et treener oleks nagu Jumal!
Kaia oleks nagu vahetanud neid palju. Meie aga süüdistame siinjuures ainult Kaiat ja tema „võimatut“ iseloomu.
Jääb vaid imestada, miks meedia sõidab ühes rees ilkujatega?
Kuna ma Kaia treeneritest midagi olulist ei tea, peale Künnapi, kes on kodukootud ja treenerina täiesti algaja, siis ütleks, et need mehed kõik on olnud Kaia tasemest allpool.
Võib olla oleks Künnap Kaiale sobinud treeningupartneriks, kuid ka siin tuleb Kaia otsust austada. Ainult Kaia oskab öelda, kes talle sobib ja kes mitte.
Pant, Randpere jt. võivad olla managerid ja rahastajad, kuid Kaia tasemel tennise spetsialistid
mitte iialgi.
Intellektuaalselt tasemelt tennises jäävad kõik Kaja treenerid ja eelnimetatud Kaiale tunduvalt alla.
Kindlasti on Kaia iseloomuomadused, mis praeguseks on juba nii väljakujunenud, aidanud tal tennises tõusta tänase tasemeni.
Meie oma ilkumiste, hirmutamiste ja targutamistega Kaiale midagi juurde ei anna ja head ei tee. Selle kõigega oleme me Kaiale juba palju halba teinud. Kas me seda tahtsimegi?
Vägisi hakkad niimoodi mõtlema!
Olen oma elu jooksul kokku puutunud piisavalt paljude inimestega ja võin öelda, et suhtlemine on minu tugevam külg. Nii palju kui on inimesi, on erinevaid iseloome – iga inimene on omaette indiviid, igale inimesele tuleb läheneda isemoodi.
Kahjuks lööb enamikes eesti inimestes läbi kadedus ümbritseva suhtes. Selle asemel, et ise saavutatuga rahulduda või siis paremini püüda, on ju lihtsam teisi kadestada, kaikaid kodarasse loopida, ehk esimesel võimalusel kaebama minna.
Sama kadeduse joon hakkab mulle silma ka eesti tennisemaastikul. Tõenäoliselt on see idanenud juba aastaid. Meeste tennist nagu polekski Eestis olemas. Maailma edetabelis esimese tuhande mehe hulgas figureerivad praegu ainult Jürgen Zopp viiendas sajas ja Mait Künnap kaheksandas sajas. Kahju muidugi!
Naiste tennises on aga juba aastaid kolm eesti naist maailma esimese neljasaja hulgas.
Seejuures ei saa rääkida, nagu tennis ei oleks poiste hulgas popp. Järelikult on jäänud puudu neist iseloomuomadustest, mille kallal me Kaia juures ilgume. Lihtsalt – ei seatud kõrgeid eesmärke. Ega Kaiatki keegi käekõrval tennises maailma edetabeli tippu ole viinud.
See aga, millega said hakkama Pant ja Künnap vaevalt nädal enne FedCap-i kohtumist Argentiinaga Kaia Kanepi suhtes, tundub küll ettekavatsetuna ja pikema aja ettevalmistusena.
Küllap Pant Künnapit treeneriks kaubeldes tegi talle ülesandeks Kaia kõikuvat vormi veelgi
alandada. Selgeks näiteks on siin see, et novembris ja detsembris – ettevalmistaval perioodil –
tennist eriti ei mängitud. See on minu arvates ennekuulmatu.
Kuna tundus, et Kaia vormi allaviimiseks sellest veel ei piisanud, viis Künnap oma soovidega
Kaia niikaugele, et see Künnapist treenerina loobus. Tundub, et siiani Pandi plaan õnnestus.
Sellega loodeti Kaiat psühholoogiliselt nii palju mõjutada, et ta ka mänguliselt oleks mõlemad matsid Argentiina vastu kaotanud ja koos sellega oleks lõppenud Eesti tennisenaiskonna küllaltki edukas esinemine Tennise Maailmaliiga mängudel.
Kahjuks vedas Kanepi siin Panti alt.
Kanepi „s---„ iseloom kaalus siin Pandi rahakoti üles.
Kaia osutus siin tugevamaks, kui Kristiina dopinguafääri järel, mis fabritseerijatel igati õnnestus.
Võib olla oli Pandil Kanepi vastu teisigi pretensioone. Jäägu need ajakirjanduse uurida.
Tundub aga, et Pandi soov-unelm keerab bumerangina talle endale tagasi -- täiskassvanu
ks peab saama hoopis Pant ning suhtumise ja puändi pärast vabandama Kaia Kanepi ees.
Randperel ja teistel „tarkadel“ oleks aga aeg jõuda arusaamiseni, millised iseloomuomadused viivad spordis maailma paremikku ja aitavad seal püsida.
Asjatundmatu ilkumine siin kindlasti kasuks ei tule!
ETV spordireporter Anu Säärits küsis Argentiinaga matsi ajal Urmas Sõõrumaalt – kuidas meil on olukord tennises järelkasvuga?
Ja kujutage ette -- ainult üks 13-aastane lootustandev tütarlaps!
Jah! Mõned aastad tagasi läbis meediat Indrek Neiveldi dialoog oma pojaga, kelle saamine spordis vabariigi koondisse temal täiskasvanuna on vähemalt kaks korda kergem, kuna noori lihtsalt ei tule peale.
Tuleb au anda Indrek Neiveldi ettenägelikkusele, mis puudub aga meie spordijuhtidel, valitsusel ja riigikogul täielikult.
Ju siis ostetakse hädaga sisse mõned mustad ja mõned moslemid.
Meie enda tuleviku jaoks aga raha puudub…
Meie tagala veedab aega tänavatel, rikkamate vanemate võsukesed on aga maanteedel potentsiaalsed mõrvarid – lihtsalt sõidavad iseendeid ja süütuid inimesi surnuks


Veebruar 2010 Endel Laidoner