Iga inimene peaks olema aus kõigepealt iseenda ja siis muidugi kogu ümbritseva suhtes.
Samad põhimõtted kehtivad ühingutele, kaasa arvates muidugi rahvusvahelisi ja eriti ülemaailmseid ettevõtmisi.
Oma töö aususe etaloniks peaks siin olema ülemaailmne antidopingu organisatsioon WADA.
On saanud nagu traditsioonoks, et põhiline osa eelnimetatuist, kaasa arvatud WADA, püüavad tõestada oma ausust igal võimalikul viisil meedias. Minu arvates selline pidev aususe toonitamine seab tegeliku aususe kahtluse alla.
Tegelikult tuleb ausus välja teenida tegudega!
Ju siis oma ausatest tegudest jääb väheks ja on ikka vaja oma ausust pidevalt esile tuua.
Sama joont peab ka oma leivaisa toetuseks WADA ekspert ja Eesti Antidopingu Agentuuri juhatuse liige Kristjan Port.
Just Kristjan Pordi väljatoodud Andrus Veerpalu ühest ja samast algmaterjalist võetud kasvuhormooni A ja B proovide suur erinevus (~30%) on ebanormaalne. Kristjan Port peab sellist mõõtmisel tekkivat viga aga loomulikuks. Võib olla oleks asi põhjendatud, kui analüüsi võtmise ja uuringuga oleks tegelenud algaja või õpilane. WADA puhul selline jutt ennast ei õigusta! Just nagu keemia polekski täppisteadus!?
Tundub, et WADA kasutab siin alkeemiat – vaatab lakke ja hiljem toonitades oma ausust, püüab resultaati õigustada!
Hoopiski kurioossem on aga Kristiina Šmiguni dopinguafäär 2002. aastal.
Algas see K. S. uriiniproovi võtmisega, kusjuures kaaskirjale jäeti märkimata, kas kogemata või meelega, K. S. sugu. Proov pannakse aga numbri alla, s. t. ei ole nimeline. Nii saadetakse ka laboratooriumist uuringu tulemus numbri all WADA keskusesse, kus aga number pannakse juba kokku nimega, inimesega, antud juhul Kristiina Šmiguniga.
Nimi „Kristiina“ peaks olema kogu maailmas piisavalt levinud ja tuntud kui naise nimi!
WADA keskuse töötajad võrdlesid aga Kristiina Šmiguni analüüsi näitu „isastele“ määratud parameetritega ja saidki positiivse tulemuse!
Nii, et eksimatu ja „erapooletu“ WADA töötajad eksisid kaks korda järjest ühe ja sama sportlase juures! Ja seda põhjusel, et asi oleks kindlam.
Sellega WADA rikkus rängalt oma usaldusväärsust ja tundub, et veel korruptiivsete vahenditega!
Kellele seda vaja oli? Kes sellest kasu sai?
Profiiti lõikas siin eeskätt norra suusatamine ja norra naiste esinumber Bente Skari, kes sel hetkel oli teel MM—karika üldvõidule ja kelle ainsaks potentsiaalseks ohustajaks oli kerkinud eestlanna Kristiina Šmigun.
Selle dopinguafääriga suutis aga WADA ära rikkuda kogu selle hooaja suusatamise ja jättis kindlasti ebasoodsa jälje kogu järgnenud karjäärile.
Ja alati naeratav Bente Skari võitiski MM-karikavõistluste suure kristallkarika. Ja mis oli Bente Skaril viga alati naeratada, kui ta teadis, et tema taga on norra rahvas ja norra kroon.
Ma saan väga hästi aru, et norra rahvale ei meeldi, kui nende rahvusspordiala kipuvad tumestama teiste rahvuste ja eriti veel ei tea kust tulnud –eestlaste võidud!
Mind paneb imestama ja väärib märkimist, kui hästi olid ajastatud nii Kristiina Šmiguni kui ka Andrus Veerpalu dopingutestid.
Andrus Veerpalu sportlikku vormitõusu ja tippvormi ajastamise oskust arvestades, oli ta ju Holmenkolleni MM 2011, see on norrakate endi kodus, üks põhifavoriite 50 km klassikadistantsil ja koos sellega ka norra ebajumala Peter Nordhugi ohustajaid.
Ja norrakad olid julged –kui õnnestus Kristiina Šmiguni dopinguafäär, miks siis mitte Andrus Veerpalu oma!
Ja õnnestuski!
Ma olen veendunud, et need norrakate ja WADA ettevõtmised ei kahjustanud mitte ainult Kristiina Šmiguni ja Andrus Veerpalu suusakarjääri, vaid lõi valusasti ka eesti suusatamise kapsaaeda. Andrus Veerpalu küll lõpetab, aga peab see lõpp siis nii valuline olema. Kindlasti kujutas Andrus Veerpalu oma tegevsportlase karjääri lõpetamist endale ette tunduvalt helgemana. Oli ju läbi käidud küllaltki pikk ja edukas tee murdmaasuusatamises maailmatasandil.
Kristiina Šmigunil jäi aga selle alatu dopinguafääri tõttu nii mõnigi medal tiitlivõistlustel saamata.
Ja meie suusaliit!? Ja kuigi naisi seal ei ole, on nagu vanade turunaiste organisatsioon või veel õigem – lasteaed! Ei mõistuse raasugi! Kõik ainult õigustavad enda käitumist ja hoiavad oma tagumikku!
Mul on jäänud mulje, et kõige suuremad teiste peale kaebajad ja viite osutajad keelatud dopinguainete kasutamisele ongi norrakad. Praktiliselt kõik, kes norrakatest murdmaasuusatamises julgevad olla paremad, saavad ka vastava süüdistuse kuni dopinguanalüüsini välja. Kui selline käitumine norrakate poolt muud ei tee, siis süüdistatava sportlase hooaja rikub see kindlasti, kui mitte rohkem. Ühesõnaga – surve täidab alati oma ülesande!
Selge näide on siin Kristiina Šmiguni juhtum ja võib olla ka Andrus Veerpalu oma.
Umbes nii, et mis need eestlased siis tulevad siia meie õue peale ärplema!
Minu nooruses reklaamiti rahvusvahelisi spordivõistlusi suure rahvaste sõpruse peona!
Kui armeenia raadiolt küsiti – mis on rahvaste sõprus, siis armeenia raadio mõtles ja vastas—rahvaste sõprus on see, kui kõik venemaa rahvad – venelased ja eestlased, lätlased ja ukrainlased, leedukad ja valgevenelased, aserbaidžaanid ja armeenlased, tulevad kokku ja lähevad Gruusiale kallale.
Siin võiks isegi paralleele tõmmata! Elu läheb aga edasi!
Minu arvates tuleks WADA usaldusväärsuse tõstmiseks iga paari aasta järel välja vahetada WADA juhtorganid täielikult ja vähemalt 2/3 kogu WADA personalist, kusjuures need koosseisud peaksid haarama kogu WADA liikmeskonda ja võiks olla proportsioonis liikmesriikide elanike arvuga.
Ma küsin lõpetades – kas me tõesti ei suuda lahti saada nii autoriteetses organisatsioonis nagu WADA korruptsioonist ja Vana-Rooma keisririigi tõekspidamisest - Quod licet Jovi, non licet bovi!
30. aprill 2011. Kolumnist Endel Laidoner
