Audru Spordihoone juhataja Jaan Moorits ja endine Audru
sovhoosi zootehnik (1971-92) Endel
Laidoner moodustasid Audrus 7. veebruaril 2011 MTÜ Audru Uisumeistrid (edaspidi MTÜ AU).
15. veebruaril 2011 esitas MTÜ AU Audru vallavolikogule
avalduse maa-ala eraldamiseks MTÜ AU valdusse uisustaadioni rajamiseks.
Suure aja ja energia kuluga jõudis Audru vallavolikogu
positiivse otsuseni MTÜ AU jaoks ja eraldas meile vajaliku
maa-ala 08. septembril 2011. a.
Notariaalne leping maa eraldamiseks MTÜ AU nimele sõlmitakse
22. septembril 2011. a.
Oma nooruses, õppimise ajal Antsla Põllumajanduse tehnikumis
oli Jaan Moorits (J. M.) eesti põllumajanduse õppeasutuste üks paremaid
kiiruisutajaid, võites ühel aastal 3000 m kiiruisutamise. Viimastel aastatel on
J. M. osa võtnud kõigist kolmest Peipsi järvel toimunud kiiruisutamise
maratonist. J. M. on aastaid tegelenud rulluisutamisega ja on korduvalt osa
võtnud rahvusvahelistest võistlustest Berliinis, Soomes, Rootsis ja Norras. Oma
põhitöö kõrvalt on J. M. olnud spordihoones ja väljakutel noortele treeneriks,
võistluste korraldajaks ja auhindadega varustajaks.
Endel Laidoner (E. L.)oli oma keskkooli päevil (1952-56) Viljandi
esinumber kiiruisutamises. 15-aastaselt tuli E. L. Pärnu oblasti meistriks
kiiruisutamiseks absoluutselt parimate tulemustega.
1954. aastal võitis E. L. ainukordse Eesti kuue linna –
Pärnu, Haapsalu, Rakvere, K-Järve, Narva ja Viljandi matskohtumise
kiiruisutamises täiskasvanutele Nelijärvel ning aitas sellega ka Viljandi
üldvõidule.
1953. a. lõpetas E. L. Viljandi Laste Spordikooli
kiiruisutamise osakonna treeneri kutsega ja talle usaldati kaheks aastaks
spordikooli ja VSÜ „Kalev“ kiiruisutajate õpetamine.
E. L. on I kategooria
kohtunik kiiruisutamises.
E. L. on kuulunud 1954. a. tennises Viljandi ja arvati 1955.
a. jalgrattaspordis eesti koolinoorte koondisse.
J. M. ja E. L. jõudsid 2010. a. suvel maanteel rulluisutades
arvamusele, et maantee-asfalt lihtsalt ei rahulda rulluisutajaid, naudingust
rääkimata. Sellega kaasnevad ainult ohud – risustatud ja jämedakoeline asfalt
ning kõikvõimalikud ohud seoses liiklusega. Samad hädad kaasnevad
kergliiklusteedega, mis on üldkasutatavad ja rulluisutaja jaoks liiga kitsad –
isegi spetsiaalrada rulluisutaja jaoks peaks olema vähemalt neli meetrit lai.
Et saada rulluisutamisest täit rahuldust ja täielikku
ülevaaadet toimuvast, tuleme tagasi vana klassikalise ringraja – staadioni
juurde. Ringrada rajama asudes lähtume rahvusvahelistest standarditest ja
nõuetest, et hiljem ei tekiks takistusi või raskusi ükskõik millisel tasemel
ürituste läbiviimisel.
Rahvusvahelisi standardeid ringraja pikkuse osas on kaks –
400 m ja 333 1/3m. Ringrada on kindlasti 2-rajaline, ühe raja laiusega 4m ja
vahetussirgega, st. – võistlustel
vahetab uisutaja iga ringi järel rada.
MTÜ AU valisid lühema – 333 1/3m pikkuse ringraja ja seda
mitmel põhjusel – mahtus ära etteantud pinnale, on kergem korras hoida,
kohtunikutöö on lihtsam ja on kindlasti odavam kogumaksumuselt ning
ekspluatatsiooni kulud on tunduvalt väiksemad. Ringraja miinuseks maanteesõidu
ees on massiliste aga ohtlike ühisstartide ärajäämine ja üksluisem sõit.
Kahtlemata on aga ringrada publikule ülevaatlikum, võistlejaile tunduvalt
ohutum ja algajaile õppimiseks igati meeldivam.
Miks ei võiks Audrus – Pärnust 10 km –rahvusvaheliselt
tunnustatud mõõtmetega väga kvaliteetse kummi-asfaltkattega ringrada
rulluisutamiseks ja soodsa talve korral ka kiiruisutamiseks. See võimaldaks korraldada
igasuguse mastaabiga võistlusi ja registreerida ametlikult tunnustatud
rekordeid. Sellist ringrada tänaseni Eestis pole ja rulluisutamine toimub
ainult maanteel. Lisaks toome rulluisutamise halva kvaliteediga ja liiklusele
ohtlikult maanteelt kvaliteetse kattega ning liiklusele ja ka uisutajatele
ohutule ringrajale.
MTÜ AU omab täieliku toetuse ja soovituskirjad Eesti
Uisuliidult, Eesti Rulluisuliidult ja Pärnumaa Spordiliidult oma uisustaadioni
projekti elluviimiseks (ainult mitte raha)..
1966. aastani oli Eestis seitse normaalmõõtmega ringrada
kiiruisutajatele. Ja nagu kiuste tõmbas tollane Eesti Spordikomitee esimehe
asetäitja Kristjan Arusoo kiiruisutamise Eestis arendatavatest spordialadest
maha ja seda veel pärast Ants Antsoni olümpiavõitu 1964.a.
See on lihtsalt uskumatu, et keegi eesti spordijuhtidest
võis hävitada nii ilusa, tehnilise ja atraktiivse spordiala. Nii on kaks
inimpõlve kiiruisutajaid tundnud endid vaeslastena.
MTÜ AU kuuluval maa-alal on tehtud tänaseks geouuringud.
Audru Uisustaadioni ehituse detailprojekti maksumus on vähempakkujal 4650
EUR-i, millest 10% katab Audru Vallavolikogu otsusel Audru Vallavalitsus. Koos
lisakuludega võib detailprojekti maksumus tõusta kuni seitsme tuhande EUR-ini.
Audru Uisustaadioni projekti aktiivsusperioodiks loeme 8
nädalat, mida vajadusel soovime pikendada nädala võrra.
MTÜ AU püüab omalt poolt tänada heldeid sponsoreid Audru
Uisustaadioni rajamisel, pannes välja –
kuni 15 eksemplari eesti kiiruisutamise 100-aastapäevaks
2010. a. Tiit Lääne poolt välja antud „Kiiruisutamine Eestis“, millele on
teinud kaastööd ka Endel Laidoner
kolm tasuta pääset Audru
Uisustaadioni kasutamiseks ühe aasta jooksul uisustaadioni ekspluatatsiooni
andmisest alates
üks tasuta eluaegne pääse Audru
Uisustaadioni kasutamiseks koos rulluisutamise varustusega (edasipärandamise
õigusega).
MTÜ AU juhatuse liige Jaan Moorits
MTÜ AU juhatuse liige Endel Laidoner
