E E S T I O L Ü M P I A K O M I T E E L E
E E S T I S P O R D I M U U S E U M I L E
Sellega kingin kahele juhtivale spordiametile kummalegi kümme eksemplari enda raamatut
„Murdmaasuusatamise juubelite aasta 2016“
Ma loodan, et Teile jääb ka sellega maha midagi mälestusväärset murdmaasuusatamise juubelitest 2016. aastal Eestis ja kogu maailmas.
Kuna raamatud on nüüd Teie omad, siis võite nendega vabalt ringi käia. On siiski minu poolt väike palve -- kes selle raamatu Teie poolt kingituseks saab peaks selle kindlasti läbi lugema ja mõtlema -- kas see võib nii olla? Kas see „Audru Vanamees“ (E. L.) räägib õigust või valetab? Pärast raamatuga tutvumist -- kuu või kahe pärast -- oleks õige korraldada ümarlaud asjaosaliste vahel tõe ja selguse saamiseks.
Kes seda kingitust mingil põhjusel lugeda ei taha, võiks annetusena maksta 20 eurot
MTÜ Audru Uisumeistrid arvele EE911010220200344226.
Nii konservatiivseid ja õppimise vajadust mitte tundvaid inimesi nagu on murdmaasuusatajad annab küll tikutulega otsida. Kahjuks püsivad meie murdmaasuusatajad maailma mastaabis langustrepil edasi. Kuidas küll tunnevad end nende ilmeksimatud „Jumalad“? Paratamatult hakkad uskuma juba minu nooruses rahva seas levinud kõnekäändu -- kehakultuuri lähevad õppima need, kes mujale sisse ei saa!
Ütlen mõned märksõnad, mis on viinud murdmaasuusatamise allakäigu trepile:
· algteadmised füüsikast – raskuskeskme õige ja stabiilne asukoht suusatamisel, mis garanteerib pideva libisemise;
· füsioloogiast on vaja rohkem teada -- õigete lihasgruppide harmooniline arendamine, traumade vältimine ja nende suhteliselt efektiivsem ravimine;
· oma tegevuse jaoks on mõtlemise aega vaja rohkem -- kõigil on alati kiire!
· Murdmaasuusatamine uisutehnikas on intellektuaalne spordiala. See tähendab libisemist ilma pidurduseta Võib veel öelda, et see on kõrvade vahel kinni
· Murdmaasuusatajatel tuleb lõpetada enda vigade põhjuste otsimine teiste juures.
Tuleb hakata rohkem peeglisse vaatama.
Tehnilisest küljest tuleb uisutehnikaga murdmaasuusatamise jaoks võtta kiiruisutamiselt seda, mis on vajalik ja kasulik , kusjuures ärgem tehkem murdmaasuusatamisest kiiruisutamist.
Ja ärgem unustagem seda, et murdmaasuusatamine on kõige massilisem kohustuslik spordiala noorte juures talvel.
Kuni käesoleva ajani ei ole ma näinud meie murdmaasuusatajatest ühtegi ainult libiseva uisusammuga suusatajat. Vaba tehnika võib see ju olla. Kas me seda siis olemegi tahtnud?
Kas me üldse ei mõtle sellele, mida tegi 18-aastane ameeriklane William Koch 1976. aastal Innsbrucki Olümpiamängudel 30 km murdmaasuusatamises – kas ta ratsutas „nõia luual“ või oli tal propeller p-----? Me kas ei taha või ei oska sellega arvestada?
Siin on meie jaoks tegijad ikka kas soomlased, mõned meie suusatajad ja ennem isegi venelased (Pavel Koltsin - ) Aga mingisugune ameerika koolipoiss – ei iial!
Tule taevas appi! (Ansipi moodi)
Veel mõni sõna uisustaadionist.
Meie lastel, noortel ja uisusõpradel on väga kahju, et uisumeistrid on üle koera saba saanud ja ajavad juba kaheksa aastat „koera“ taga! On ilmselge , et noortel on spordialade valik väike. MTÜ Uisumeistrid juhatuse liikmed on läbi käijnud kuni üheksa spordiala, kuni leidsid enda jaoks sobiva ja meeldiva. Samal ajal kuuleme aga meedias pidevalt, kuidas raha käsutajad lasevad seda lihtsalt tuulde. Kui seda kuuled, siis ei saa lahti mõttest, et meie juhtidel on noorte sport ja tervis meelest ära läinud.
MTÜ Uisumeistrid juhatuse liikmed Jaan Moorits, Kaupo Koplus, Raoul Laidoner ja
Endel Laidoner on uisustaadioni rajamise mõttest alates pakkuda see lastele ja
noortele tasuta sportimiseks. Kulud peab aga katma spordilaagrid ja võistlused kogu
Eestimaa ulatuses, millest edasi arenevad rahvusvahelised jõuproovid.
Uisumeistrid ei ole maha matnud ka murdmaasuusatajatele paremate
treeningtingimuste pakkumist, vähemalt õige uisutehnika omandamiseks.
Raamatust on näha, et meid toetavad Keskkonna minister, Audru Vallavalitsus,
Pärnumaa Spordiliit, Eesti Uisuliit, Eesti Rulluisuliit, Pärnu Haigla, Politsei ja
Piirivalveameti Lääne regioon ja Maanteeameti Lääne regioon.
Tuleb aga nii välja, et rahajagamine uisustaadioni ehituse jaoks on siiani spordi
jaoks mitte eriti sõbraliku kildkonna käes. Eriti vastuoluline on siin Pärnu Lahe
Partnrrluskogu käitumine,
Kellel on aega lugeda, saab selle kõik minu murdmaasuusatamise juubeli raamatust. Selle raamatu pärast olen ma saanud rohkem nahutada kui kiita! Minu tuju on natukene tõstnud Ahto Lobjakase väljend, kus ta ütleb, et mida rohkem kirjatöö kriitikat saab, seda parem ta on. Arusaadav ja soodne on mulle ka endise Eesti Maaülikooli rektori emeriitprofessor Olev Saveli suhtumine minu raamatus väljendatud mõtetesse, analüüsimisse ja olukorrast noorte
sportimisse.
November, 2018-11-08
Lugupidamisega Endel Laidoner
No comments:
Post a Comment